2000. A. OLULISEMAD SÜNDMUSED
AS Viisnurk jätkas 2000. aastal majandustegevust edukalt kõikides põhitootmisüksustes:
- spordikaupade vabrik (murdmaasuuskade ja hokikeppide tootmine, sporditarvete vahendus)
- mööblivabrik (elukondliku mööbli tootmine)
- kiudplaadivabrik (isolatsioon- ja siseviimistlusplaatide tootmine)
Tugitootmisüksustena kuuluvad ettevõtte koosseisu katlamaja (soojusenergia tootmine), tehniline teenistus (hooldus ja remont) ja metsakeskus (puidu hankimine ja saematerjalide tootmine).
2000. aasta kõige olulisemaks sündmuseks Viisnurgas võib pidada liimpuitkilpide vabriku rajamist, mis alustab plaanide kohaselt tegevust 2001. aasta I kvartalis. Liimpuiduvabrik on spetsialiseerunud kõrgekvaliteediliste okas- ja lehtpuidust liimpuitkilpide, mööblikomponentide, liimprusstoorikute tootmisele mööbli- ja ehitusmaterjalide tööstusele. Liimpuiduvabriku aastaseks tootmisvõimsuseks on planeeritud 16 500 m³ oksaspuitliimkilpi või 5 000 m³ lehtpuitliimkilpi. 2000. a. jooksul investeeriti uude põhitegevusse 81 miljonit krooni. Liimpuiduvabriku käivitamine koos 1999. aasta lõpus soetatud metsakeskuse tegevuse pideva täiustamisega peab järgmistel perioodidel kindlustama ühelt poolt ettevõtte teiste põhitootmiste varustamise puitmaterjalidega ning teiselt poolt andma olulise panuse Viisnurga käibe ja kasumi kasvu.
2000. aasta oli nii Viisnurga juhatuse kui allüksuste jaoks oluliste protsesside väljatöötamise ja korrastamise aasta:
- Aasta lõpus kinnitati juhatuses koostöös KPMG-ga valminud ettevõtte strateegilise juhtimise protsessi mudel, mis peaks andma ettevõtte strateegilisele juhtimisele vajaliku süstemaatilisuse ja järjepidevuse.
- Kiudplaadivabrikus ja mööblivabrikus tehti tõhusat tööd kvaliteedisüsteemi ISO9001 juurutamiseks. Kiudplaadivabrik sai tehtud töö kinnituseks detsembrikuu keskel ka vastava sertifikaadi, mööblivabrikule peaks ISO9001 sertifikaat üle antama 2001. aasta alguses.
- Mööblivabrikus sõlmiti maikuus tootmiskorralduse ja infosüsteemi parendamiseks koostööleping konsultatsioonifirmaga Baltic Goldratt Network. Vastav projekt peaks lõpule jõudma samuti 2001. aasta jooksul.
- Metsakeskuses käivitati 2000. aastal tootmistegevus saeveskis ning alustati metsa- ja puitmaterjalide impordiga lähiregioonidest.
- Tehniline teenistus jõudis aruandeaastal lõpule peaaegu kõigi allüksuste hooldus- ja remondialase tegevuse tsentraliseeritud ülevõtmisega.
- Augustikuus sõlmiti leping osaühinguga Vattenfall Estonia katlamaja rajamiseks rajatava liimpuiduvabriku juurde, mis on esimeseks sammuks soojusenergia tootmise lõpetamisel Viisnurgas ning täielikul üleminekul soojusenergia sisseostmisele.
2000. A. FINANTSÜLEVAADE
2000. aasta oli Viisnurgale rekordite aasta. Majandusaasta realiseerimise netokäive oli rekordiline 309,1 mln krooni. Samuti ei ole varem teenitud ärikasumit summas 34,2 mln krooni ning puhaskasumit 31,6 mln krooni. Ettevõtte põhi- ja tugitegevuste tulemused olid järgmise (tuh kr):
Netokäive Majandustegevuse kasum
Mööblivabrik 121 373 19 233
Spordikaupade vabrik 98 828 11 847
Kiudplaadivabrik 72 252 19 362
Teised tegevused 16 630 -3 805
Võrreldes 1999. aastaga kasvas Viisnurga käive 45,4%; ärikasum 72,8% ning puhaskasum 20,7%. Allüksustest toimus suurim nii käibe (78%) kui majandustegevuse kasumi (3,2 korda) tõus mööblivabrikus.
AS Viisnurk ärirentaablus oli 2000. aastal 11,1%; kasvades võrreldes eelmise aastaga ca 2%-i. Ärirentaabluse kasvu on võimaldanud eelkõige turuvõimaluste paindlik ärakasutamine ning tootmistegevuste üldise efektiivsuse tõus tänu eelmistel perioodidel tehtud investeeringutele ning tootmise juhtimise pidevale parendamisele. Puhasrentaablus aruandeaastal küll langes (10,2% vs 12,3%), aga 1999. aastal mõjutasid puhaskasumi kujunemist oluliselt (summas 8,6 mln krooni) muudatused tulumaksuseadustes (potentsiaalse tulumaksukohustuse kandmine kasumisse) ning erakorraline tulu tütarettevõtte müügist. 2000. aastal analoogseid erakorralisi tulusid ega ka kulusid ei olnud.
AS Viisnurk bilansimaht oli seisuga 31.12.2000 331,9 mln krooni. Aruandeaasta jooksul suurendas ettevõte oluliselt finantsvõimendust, võttes uue liimpuitkilpide projekti käivitamiseks pikaajalist laenu summas 88,3 miljonit krooni. Viisnurga võlakordaja oli aastalõpu seisuga 57%, eelmisel aastal samal ajal 38%. Ettevõtte maksevõime tase on jätkuvalt hea – 1,96. Keskmine koguvarade puhasrentaablus oli 2000. aastal 12,4% ning omakapitali puhasrentaablus säilitas neljandat aastat järjest taseme üle 20%-i – 22,1%.
Rekordtasemed saavutas AS Viisnurk aktsia ka Tallinna Väärtpaberibörsil. 20. novembril registreeriti aktsiale ajaloo kõrgeim sulgemishind – 48 krooni, mis teeb Viisnurga turuväärtuseks ca 216 mln krooni. Madalaim hind fikseeriti Viisnurga aktsiale aasta esimesel kauplemispäeval 3. jaanuaril – 22 krooni. Aasta lõpus oli ettevõtte aktsia sulgemishind väärtpaberibörsil 47,3 krooni, mis teeb aktsia aastaseks tootluseks ~115%.
2000. A. PÕHITOOTMISÜKSUSTE ÜLEVAADE
- Mööblivabrik
Mööblivabrikust sai 2000. aasta jooksul Viisnurga suurim ja edukaim tootmisüksus. Mööblivabriku käive oli aruandeaastal 121,4 mln krooni ning majandustegevuse kasum 19,2 mln krooni. Mööblivabriku edu taga on 1999. aasta teisel poolel alanud ümberorienteerumine kasvupotentsiaaliga klientidele ning vabriku tootmisprotsessi kaasajastamine nii läbi tootmise juhtimise automatiseerimise kui uue tehnoloogia kasutuselevõtmise. 2000. aastal tehti mööblivabrikus investeeringuid 14 mln krooni, eelkõige mööbli lõppviimistlemise parendamisse. Mööblivabriku käibest moodustas 96% eksport.
- Spordikaupade divisjon
Spordikaupade divisjoni käive oli 2000. aastal 98,8 mln krooni (+36% võrreldes eelmise aastaga) ning majandustegevuse kasum 11,8 mln krooni (+29% võrreldes 1999.a.). Spordikaupade divisjonis toodeti aruandeaastal rohkem kui 300 tuhat suusapaari ning valmistati ca 40 tuhat hokikeppi. Spordikaupade vahenduse rahaline maht oli 9,2 mln krooni. Toodetud suusapaaride arvult on Viisnurk hetkel hinnanguliselt maailma suurim murdmaasuuskade tootja. 2000. aastal panustati vabrikus eelkõige kallima hinnaklassi suuskade tootmisesse ja oma kaubamärgi edendamisse ning investeeriti senisest oluliselt intensiivsemalt hokikeppide tootmisvõimsuse väljaarendamisse. Just need abinõud peaksid ka tulevikus tagama vabriku stabiilse ja kasumliku arengu. Suusavabriku käibest moodustas eksport 87%.
- Kiudplaadivabrik
Kiudplaadivabrik sai 2000. aastal 72,3 mln kroonise käibe juures 19,4 mln krooni majandustegevuse kasumit. Aastaga tõusis vabriku käive 14,5% ja kasum 36%. Kiudplaadivabriku tulemuste kasv sai ühelt poolt võimalikuks tänu soodsatele turuarengutele ning teiselt poolt suudeti vabrikus edukalt hoida kontrolli all põhiliste tootmissisendite hindu (soojusenergia, puiduhake). Rentaabluse kasvu taga on ka vabriku strateegilises arengukavas võetud suund müügi suurendamisele lähiregioonidesse, kuna tuntava osa plaadi lõpphinnast moodustavad transpordikulud. Kiudplaadivabriku käibest läks eksporti 74% toodangust.
TUGIÜKSUSTE JA ADMINISTRATSIOONI TEGEVUS
- Katlamaja
Viisnurgas toodeti 2000. aastal 87,2 GWh soojusenergiat, millest 83,5% kasutati ära ettevõttesiseselt ning 16,5% (3,1 mln krooni) müüdi väljapoole. Soojusenergia tootmisel Viisnurgas on jätkuvalt põhitooraineks puiduhake ja järjest suuremas ulatuses tootmisjäätmed.
- Metsakeskus
Metsakeskuse oma saeveskis toodeti 2000. aastal 7 400 tm saematerjali ning koostöös lähipiirkonna väiketootjatega kokku 13 900 tm. Metsakeskuse toodangust ca 55% kasutatakse ära teiste ettevõtte allüksuste poolt, ülejäänud saematerjal läheb müügiks (2000. a. käive oli 11,9 mln krooni).
- Tehniline teenistus
Tehniline teenistus tegeleb Viisnurgas tsentraliseeritult kõigi allüksuste teenendamisega. 2000. aastal tehtud tööde rahaline kogumaht ulatus 23,8 mln kroonini.
- Infotehnoloogia
2000. aastal realiseerus Viisnurga korporatiivne kodulehekülg aadressil www. viisnurk.ee ning lõpetati ettevõtte kõigi territooriumite katmine ühtse arvutivõrguga.
- Haldus
Aruandeaastal viidi lõpule ettevõtte valduses olevate maade erastamine. Kokku on kinnistusraamatusse kantud 11 Viisnurgale kuuluvat kinnistut kogusuurusega 69,7 ha.
TULEVIKUPERSPEKTIIVID
AS Viisnurk sisenes 2000. aastal oma arengus peale kaheaastast pausi (1998-1999) kiire kasvu faasi ning
ettevõtte juhtkond teeb tööd selle nimel, et saavutatud kasvutempo säiliks ka lähiaastatel. 2000. aasta jooksul koostasid kõik ettevõtte allüksused strateegilised arengukavad kuni aastani 2004. Arengukavades fikseeritu ning 2001. aastal käivituv suuremahuline liimpuitkilpide tootmise projekt annavad kindluse, et Viisnurga tegevusmahtude oluline kasv lähitulevikus ka teoks saab.
Viisnurk on vastavalt oma missioonile ettevõttesiseselt üles ehitanud ideaalilähedase koostööahela, tegelemaks oma põhitegevuse – puidu vääristamisega. Ettevõtte metsakeskus tegeleb keskselt metsa- ja puitmaterjalide hankimise ning esmase töötlemisega. Metsakeskus varustab toorainega kõiki teisi tootmisüksusi alates katlamajasse saadetavatest puidujääkidest kuni suusavabrikusse tarnitavate suusatoorikuteni – kasutades seejuures hangitud puidu ära pea 100%-liselt. Loodava liimpuiduvabriku näol on samuti tegemist selle ahela olulise lüliga, vääristades metsakeskuse saeveski toodangut ning varustades lisaks liimkilpide müügile vajaliku puitmaterjaliga ka mööblivabrikut.
Tulevikuperspektiivides näebki Viisnurk puidu vääristamise ahela pidevat täiustamist ning liikumist lähemale nii tarbekaupade tootmisele kui lõpptarbijale. Metsakeskuse baasil on järgmise etapina plaanis rajada toorikutööstus, liimpuitkilpide vabrikust kujundada välja esmalt mööblidetailide tootja ning seejärel ka mööblivabriku oluline laiendus. Spordikaupade divisjon panustab lähitulevikus eelkõige hokikeppide tootmise laiendamisse ning suuskade puhul oma kaubamärgi edendamisele. Kiudplaadivabriku põhiülesanne on leida uued turud lähiregioonist. Tugitegevuste (katlamaja, tehniline teenistus) puhul on võetud suund nende üleandmisele spetsialiseeritud organisatsioonidele, keskendudes juhtkonna tähelepanu ja ressurssid eelkõige põhitegevuste arenamisele.
Andrus Aljas
Finantsdirektor
044 78355