Tegevusalad
AS Viisnurk koosseisu kuulub iseseisvate tulemusüksuste staatuses neli põhitegevusüksust:
- Mööblivabrik - toodab elukondlikku mööblit, kasutades materjalidena eeskätt männi ja kase täispuitu ning täispuidust kilpkonstruktsioone.
- Spordikaupade divisjon - tegevus hõlmab kolme valdkonda: murdmaasuuskade ja hokikeppide tootmine ning spordi- ja vabaajatarvete vahendus.
- Kiudplaadivabrik - toodetakse pehmetel puitkiudplaatidel baseeruvat kahte iseseisvat tootekatergooriat: üldehitusplaate, mida kasutatakse soojus- ja heliisolatsiooni otstarbel ning seinte ja lagede dekoreerimiseks mõeldud siseviimistlusplaate.
- Liimpuiduvabriku - toodetakse liimpuitkilpe, mis on põhiliseks sisendiks mööblitööstusele täispuidust mööbli valmistamisel.
Tugitegevusüksustena kuuluvad ettevõtte koosseisu metsakeskus (puitmaterjalide hankimine ja saematerjalide tootmine), katlamaja (soojusenergia tootmine) ja tehniline teenistus (hoonete, masinate ja seadmete hooldus ning transpordi korraldamine). Lisaks teenitakse tulu renditegevusest ja ettevõtte territooriumil asuvate sööklate opereerimisest.
Majandustegevuse ülevaade
Netokäive
AS Viisnurk netokäive oli 2001. aastal 347 miljonit krooni (22,18 miljonit eurot). Võrreldes eelmise aastaga kasvas ettevõtte käive 12,3%. Viisnurga põhitegevusüksustest saavutas kõige suurema käibekasvu mööblivabrik, mille käive kasvas aastaga ca 30%. Planeeritud käibemahu saavutas ka kiudplaadivabrik, kus installeeritud tootmisvõimsuste piiratuse tõttu jäi käive 2001. aastal eelmise aastaga samale tasemele. Spordikaupade divisjoni netokäive jäi aruandeaastal prognoositust väiksemaks. Samuti jäi käivitamisraskuste tõttu eelarvestatust väiksemaks liimpuiduvabriku käive. Muude tegevuste suure käibetõusu tingis metsakeskuse kogukäibe tõus seoses liimpuiduvabriku varustamisega saematerjalidega. AS Viisnurk netokäive ja ettevõttesisene käive tegevusalade lõikes (tuhandetes kroonides):
2001 2000 Muutus, %
Mööblivabrik 157 581 121 497 29,7
s.h. ettevõttesisene käive 92 124 (25,8)
Spordikaupade divisjon 86 590 103 764 (16,6)
s.h. ettevõttesisene käive 0 4 936 -
Kiudplaadivabrik 71 892 72 252 (0,5)
Liimpuiduvabrik 18 645 41 -
s.h. ettevõttesisene käive 9 613 0 -
Muud tegevused 72 036 43 201 66,7
s.h. ettevõttesisene käive 50 067 26 612 88,1
Elimineerimised (59 772) (31 672) 88,7
(ettevõttesisene käive)
AS VIISNURK NETOKÄIVE 346 972 309 083 12,3
AS Viisnurk netokäive ja ettevõttesisene käive tegevusalade lõikes (tuhandetes eurodes):
2001 2000 Muutus, %
Mööblivabrik 10 071 7 765 29,7
s.h. ettevõttesisene käive 6 8 (25,8)
Spordikaupade divisjon 5 534 6 632 (16,6)
s.h. ettevõttesisene käive 0 315 -
Kiudplaadivabrik 4 595 4 618 (0,5)
Liimpuiduvabrik 1 191 2 -
s.h. ettevõttesisene käive 614 0 -
Muud tegevused 4 604 2 761 66,7
s.h. ettevõttesisene käive 3 200 1 701 88,1
Elimineerimised (3 820) (2 024) 88,7
(ettevõttesisene käive)
AS VIISNURK NETOKÄIVE 22 175 19 754 12,3
Kasum
AS Viisnurk teenis 2001. aastal 19,4 miljonit krooni (1,24 miljonit eurot) puhaskasumit, mis teeb ettevõtte puhasrentaabluseks 5,6%. Võrreldes 2000. aastaga, mil teeniti 31,6 miljonit krooni (2,02 miljonit eurot) puhaskasumit, langes puhasrentaablus 4,6%. Ettevõtte majandustegevuse otsest tulemuslikkust mõõtev ärirentaablus oli 2001. aastal 7,9%; mis on 3,2% väiksem kui eelmisel majandusaastal. Põhitegevusüksustest suurendasid aruandeaastal kasumit mööblivabrik (+20%) ja kiudplaadivabrik (+6%). Positiivne oli ka tugitegevuste jõudmine kasumisse, seda eeskätt tänu metsakeskuse tegevuse tulemuslikkuse tõusule. Planeeritust madalamaks jäid spordikaupade divisjoni ja liimpuiduvabriku majandustulemused.
AS Viisnurk puhaskasumi kujunemine tegevusalade lõikes (tuhandetes kroonides):
2001 2000 Muutus, %
Mööblivabrik 23 052 19 233 19,9
Spordikaupade divisjon 5 569 11 847 (53,0)
Kiudplaadivabrik 20 589 19 362 6,3
Liimpuiduvabrik (11 963) (476) -
Muud tegevused 146 (3 329) -
ALLÜKSUSTE KASUM KOKKU 37 393 46 637 (19,8)
Jagamata kulud (10 144) (12 441) (18,5)
(üldhalduskulud)
AS VIISNURK ÄRIKASUM 27 249 34 196 (20,3)
Neto finantskulud (7 866) (2 568) 206,3
AS VIISNURK PUHASKASUM 19 383 31 628 (38,7)
AS Viisnurk puhaskasumi kujunemine tegevusalade lõikes (tuhandetes eurodes):
2001 2000 Muutus, %
Mööblivabrik 1 473 1 229 19,9
Spordikaupade divisjon 356 757 (53,0)
Kiudplaadivabrik 1 316 1 237 6,3
Liimpuiduvabrik (764) (30) -
Muud tegevused 9 (213) -
ALLÜKSUSTE KASUM KOKKU 2 390 2 980 (19,8)
Jagamata kulud (648) (795) (18,5)
(üldhalduskulud)
AS VIISNURK ÄRIKASUM 1 742 2 185 (20,3)
Neto finantskulud (503) (164) 206,3
AS VIISNURK PUHASKASUM 1 239 2 021 (38,7)
Bilanss ja rahavoogude aruanne
AS Viisnurk koguvarade maht kasvas aruandeaastal 7,7%; olles seisuga 31.12.2001 357,5 miljoni krooni (22,85 miljonit eurot). Bilansi aktiva poolel kasvas enim (28,6%) IV kvartali planeeritust nõrgema müügi ja tavapärase hooajalisuse tõttu varude maht. Ettevõtte põhivarade maht kasvas aastaga 18,9 miljonit krooni (1,21 miljonit eurot). Passiva poolel kasvasid kohustused 6,3 miljoni krooni (0,4 miljonit eurot) ning omakapital 2001. aasta puhaskasumi võrra 19,4 miljonit krooni (1,24 miljonit eurot). Viisnurga võlakordaja, mis iseloomustab kohustuste ja omakapitali vahekorda, vähenes aastaga 57%-lt 54,5 %-ni. Hoolimata 2001. aastal vähenenud puhaskasumist oli Viisnurga äritegevuse rahakäive 3,5 miljonit krooni (0,22 miljonit eurot) suurem kui eelmisel majandusaastal, kusjuures positiivse äritegevuse rahavoo saavutasid kõik ettevõtte allüksused. Väga olulise osa Viisnurga äritegevuse rahakäibes moodustas mitterahalise kulu – kulumi suurenemine. 2000. aastal tehtud suurte investeeringute tõttu suurenes ettevõtte kulum aastaga ligikaudu 10 miljonit krooni (0,64 miljonit eurot), mille võrra vähenes küll Viisnurga kasum kuid ei muutunud teenitud raha hulk. Investeerimistegevuse läbi kasutati aruandeaastal
40,1 miljonit krooni (2,56 miljonit eurot) ning uute laenudega kaasati ettevõttesse lisaks 11,3 miljonit krooni (0,72 miljonit eurot).
Investeeringud
AS Viisnurk investeeris 2001. aastal tootmise laiendamiseks ja kaasajastamiseks 40,7 miljonit krooni (2,6 miljonit eurot). Olulisemad investeeringud läksid liimpuitkilpide tootmisesse uue vabriku ehitamise lõpetamiseks summas 14,4 miljonit krooni (0,92 miljonit eurot). Kokku on vabriku rajamiseks investeeritud 95 miljonit krooni (6,07 miljonit eurot). Teine suurem investeerimissuund oli jätkuvalt mööblivabriku tootmise laiendamine ja tegevuse efektiivsemaks muutmine. Aruandeaastal investeeriti vabrikusse 9 miljonit krooni (0,58 miljonit eurot) – suuremates summades mööbli viimistlemise täiustamisse, prussdetailide töötlemise jaoskonna loomisesse ning aasta lõpul alustatud laomajanduse kaasajastamisse. Kiudplaadivabrikus oli suurim investeering saepuru, kui tooraine kasutuselevõtu lahendusse ning spordikaupade divisjonis investeeringud hokikeppide jaoskonna laiendamisse.
Viisnurga aktsia
AS Viisnurk aktsia kogukäive Tallinna Väärtpaberibörsil oli 25,4 miljonit krooni (1,62 miljonit eurot). 2000. aastal 48,2 miljoni krooni (3,08 miljonit eurot). Kõrgeim sulgemishind fikseeriti aktsiale 11.1.2001 51,5 krooni (3,29 eurot) ning aastasisene madalaim sulgemishind 12.9.2001 41 krooni (2,62 eurot). Aastalõpu sulgemishind oli Viisnurga aktsial 42 krooni (2,68 eurot); aasta algusega võrreldes vähenes hind 14,3%. 8. augustil kuulutas Viisnurk välja aktsiaemissiooni, mille eesmärk oli kaasata lisavahendeid ettevõtte tegevuse laiendamiseks. Emissiooni käigus oli plaan laiendada ettevõtte aktsiakapitali 850 000 aktsia võrra täiendavate rahaliste sissemaksete teel. Aktsiahinnaks emissioonis oli 44 krooni (2,81 eurot). Seoses maailma aktsiaturgude üldise ebakindlusega aktsiaemissioon ebaõnnestus ning ettevõtte juhatus tühistas emissiooni 28. septembril.
Põhitegevusüksuste ülevaade
Mööblivabrik
Mööblivabrikust on käibemahtudelt saanud kindlalt Viisnurga suurim põhitegevusüksus. Vabriku käibe kasv on viimastel aastatel olnud väga kiire ning see tendents jätkus ka 2001. aastal, mil vabriku käive kasvas 30%. Vabriku majandustegevuse kasum oli 23,1 miljoni krooni (1,47 miljonit eurot). Aruandeaastal jätkus mööblivabriku tegevus kahes põhisuunas – omatoodete tootmine ja allhanke tellimuste täitmine, kusjuures nende suundade osakaalud hoitakse vabrikus taotluslikult võrdsed. Omatoodangust on kõige suurem tootesari antiikstiilis kodukontori mööbel, mida eksporditakse edukalt nii Euroopasse kui Venemaale. Allhanke tellimuste täitmisel on vabriku suurim klient maailma juhtiv mööblimüüja IKEA. Konkurentsivõime säilitamiseks järjest pingestuval ning tootmisvõimsuste ülejäägi all kannataval mööbliturul, pöörab vabriku juhtkond erilist tähelepanu organisatsiooni arendamisele ja tootmise efektiivistamisele. 2001. aasta alguses omistati vabrikule ISO 9001 kvaliteedisertifikaat. Teise olulise projektina juurutati piirangute teoorial põhinev tootmisjuhtimissüsteem, mis on oluliselt lühendanud vabriku tootmistsükli pikkust ning vähendanud varusid.
Spordikaupade divisjon
Spordikaupade divisjoni majandustulemused jäid 2001. aastal tagasihoidlikeks. Divisjoni kogukäive vähenes kokku 17% ning kasumit teeniti ligikaudu poole võrra vähem kui eelmisel aastal – 5,6 miljonit krooni (0,36 miljonit eurot). Eelmise talve halvad lumeolud tõid kaasa suusaturu languse ja 2001. aasta tootmismahu olulise vähenemise, mis avaldus eelkõige neljandas kvartalis, mil suukade tootmismaht langes 56% võrreldes 2000. aastaga. Kriitiliselt vähenenud tootmismahu tõttu jäi spordikaupade divisjon IV kvartalis 411 tuhande krooniga (26,3 tuhande euroga) kahjumisse 2000. aasta IV kvartali tulemus oli 6,1 miljonit krooni (0,39 miljonit eurot) kasumit. Kokku tootis suusavabrik 2001. aastal 212 tuhat paari suuski ehk ca 30% vähem kui aasta tagasi. Teise põhiprotsessi osas, hokikeppide tootmises, mõjutasid IV kvartali majandustulemusi negatiivselt kulud tootmise laiendamisel ja turunduse arendamisel. Maht ja tulemuslikkus vahendustegevusest jäi 2000. aasta tasemele. Positiivsena võib välja tuua selle, et hoolimata mahtude oluliselt langusest säilitas spordikaupade divisjon 2001. aastal oma turupositisioonid murdmaasuuskade tootmises nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas ning saavutas läbimurde maailmaturule hokikeppide müügil. 2001. aasta oli divisjonile oluline ka tootearenduse ning oma kaubamärgi edendamise seisukohalt. Esmakordselt alustati tegemist täiesti uue tootekategooriaga, milleks on metallkandiga suusad. Oma kaubamärgi “Visuö all müüdi 10% murdmaasuuski ning kaubamärgi “Maxxö all 7% hokikeppe.
Kiudplaadivabrik
Kiudplaadivabrik püsis 2001. aastal eelmistel perioodidel saavutatud kõrgetel tasemetel. Installeeritud tootmisvõimsuste jätkuva maksimaalse ärakasutamise tõttu jäi vabriku käive võrdseks eelmise aasta käibega. Minimaalselt tõusis vabriku kasum, moodustades 2001. aastal 20,6 miljonit krooni (1,32 miljonit eurot) – äritegevuse rentaablus oli 28,6%. Sellisel kõrgel tasemel rentaabluse säilitamist tagasid edukas kontroll põhiliste tootmissisendite üle, müügi aktiviseerimine lähiturgudel, siseviimistlusplaatide osakaalu suurendamine kogumüügis ja 2000. aastal juurutatud ISO 9001 standardi nõuetele vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi efektiivne toimimine. Eesti turu osakaal kasvas aastaga 25% ning moodustab hetkel juba üle 30% kogukäibest. Siseviimistlusplaatide osakaal kogumüügist on kasvanud 27%-ni. Oluline oli ka vabriku sõltumatuse suurenemine ehitussektori arengutest. Eelnevate perioodide töö tulemusena laienes 2001. aastal kiudplaatide müük ka väljapoole ehitussektorit – mitmed mööblitööstused Eestis, märkmetahvlite valmistaja Portugalis, vaheseinte tootjad Soomes ja Austraalias ning tulesüütamistarvikute valmistaja Hollandis hakkasid kasutama Viisnurgas toodetud kiudplaate.
Liimpuiduvabrik
Liimpuitkilpide tootmisse investeeriti eesmärgiga tõsta AS Viisnurga tegevusmahtu järgnevatel perioodidel, luua võimalused laienemiseks uutele puidutöötlemise valdkondadele ja toodetele ning kindlustada perspektiivselt ettevõtte mööblitootmise arengut ja laienemist. Liimpuiduvabriku jaoks oli 2001. aasta esimene tegevusaasta. Vabrik alustas majandustegevust II kvartali algusest. Liimpuiduvabriku esimese tootmisaasta üheksa kuu tulemus kogukäibe osas oli 18,6 miljonit krooni (1,19 miljonit eurot), millest üle poole – 52% - moodustas ettevõttesisene käive. Müük ettevõttest välja oli 9 miljonit krooni (0,58 miljonit eurot). Koos finantskuludega oli vabriku kahjum vaadeldaval perioodil 17,3 miljonit krooni (1,11 miljonit eurot); mis oli 15% üle kavandatud taseme. Eelarvestatust suurema kahjumi põhjuseks olid eelkõige probleemid tootmisprotsessi käivitamisel ja mahu kasvatamisel, raskused sobivatesse turustuskanalitesse sisenemisel turu madalseisu tingimustes ning kavandatust kõrgemad toormehinnad.
2001. aasta alguses, kui käivitati tootmistegevus, olid liimpuitkilpide põhiturud nii Skandinaavias kui Lääne-Euroopas madalseisus. Põhiliste sihturgude madalseisu põhjustasid majanduse üldine jahenemine ja mööblitarbimise langus. Vaadeldaval perioodil jätkus männiliimkilbi tootmises äärmiselt tihe konkurents ja tootjatel nii Skandinaavias kui Lääne-Euroopas oli selge tootmismahu ülejääk, mis tingis männiliimkilbi hinna languse viimaste aastate madalaimatele tasemetele. Samuti vähenes tarbijate huvi männi kui traditsioonilise mööblitööstuse tooraine vastu. Ettevõtte liimpuiduvabriku jaoks positiivse turutrendina suurenes tarbijate huvi kasest toodete vastu, mis võimaldab järgnevatel perioodidel senisest oluliselt suuremas mahus keskenduda marginaalsemale tooterühmale – kaseliimkilpide tootmisele.
Tugitegevused
Keskse puiduhanke ja esmase töötlemise maht metsakeskuses kasvas 2001. aastal 2,1 korda. Metsakeskuse tulemus kogukäibe osas oli 50,4 miljonit krooni (3,22 miljonit eurot). 2000. aasta vastav tulemus oli 24,2 miljonit krooni (1,55 miljonit eurot). Kogukäibest 67% moodustas ettevõttesisene käive, kasvades aastaga 2,7 korda ja ulatudes 33,7 miljoni kroonini (2,15 miljoni euroni). Müük ettevõttest välja oli 16,8 miljonit krooni (1,07 miljonit eurot). 2000. aastal – 11,9 miljonit krooni (0,76 miljonit eurot) Metsakeskuse majandustulemuseks kujunes 1,1 miljonit krooni (0,07 miljonit eurot) kahjumit, 2000. aasta kahjum oli 4,7 miljonit krooni (0,3 miljonit eurot). Kokku turustati hangitud ja ettevõttes toodetud saematerjali 21,2 tuhat tm, millest okas- ja lehtpuidu osakaalud jagunesid võrdses mahus. Katlamaja tulemus kogukäibe osas oli 2001. aastal 19,7 miljonit krooni (1,26 miljonit eurot), mis on ligikaudu 8% rohkem kui eelmisel aastal. Kogukäibest 83,2% moodustas ärisegmentide vaheline käive, ulatudes 16,4 miljoni kroonini (1,05 miljoni euroni). Müük ettevõttest välja oli 3,3 miljonit krooni (0,21 miljonit eurot) ja majandustegevuse kasumiks kujunes 0,5 miljonit krooni (0,03 miljonit eurot). 2000. aasta vastavad tulemused olid 3,1 miljonit krooni (0,2 miljonit krooni) käivet ja 0,7 miljonit krooni (0,04 miljonit eurot) kasumit. Aruandeaastal toodeti ettevõttele kuuluvas katlamajas soojusenergiat 79,6 GWh (2000 – 87,2 GWh) ning täiendavalt osteti sisse 10,5 GWh soojusenergiat. Tehniline teenistus tegeleb tootmisseadmete, tehniliste kommunikatsioonide hooldamise ja korrashoiuga,valmistab tehnoloogilisi eriseadmeid põhitootmistegevustele, ning haldab ja korraldab elektrikäitu. 2001. aasta tööde rahaline kogumaht oli 28,4 miljonit krooni (1,82 miljonit eurot);
kasvades aastaga ca 20%.
Tulevikuperspektiivid
2001. aasta oli AS Viisnurk jaoks eelduste loomise aasta ettevõtte jätkuvaks kasvuks. Aasta lõpuks valmis ettevõtte strateegiline arengukava 2005. aastani, mis kajastab Viisnurga strateegilisi eesmärke ning peamisi tegevussuundi nende eesmärkide saavutamiseks. AS Viisnurk tähtsustab jätkuvalt visiooni kohast tegevusmahtude olulist kasvatamist nii lühemas kui pikemas perspektiivis. 2002. aastaks on planeeritud ettevõtte jätkuv kiire käibekasv. Kiireks peab ettevõtte juhkond kasvu üle 15% aastas. Tegevusmahtude kasvust veel olulisem on ettevõtte stabiilse kasumlikkuse tagamine. Kui 2001. aastal tuli siinkohal liimpuiduvabriku käivitamisraskuste tõttu tagasilöök siis juba 2002. aastal planeeritakse rentaabluse tõusu ning puhaskasumi jõudmist 2000. aastal saavutatud tasemetele.
Põhitegevusalade lõikes on olulisemad tulevikuperspektiivid järgmised:
Mööblivabrik
Mööblitootmise laiendamine on Viisnurga jaoks prioriteetne arengusuund. Kuna olemasoleval tootmisterritooriumil on mahtude oluline kasvatamine võimatu siis on 2002. aasta tähtsaim ülesanne mööblivabrikule vormistada aruandeaastal tehtud eeltööd mööblitootmise mahtude kiireks kasvuks äriplaaniks ning algatada vastavasisuline projekt eesmärgiga käivitada lisatootmisvõimsused 2003. aasta jooksul. Tulenevalt tootmisvõimsuste piiratusest planeerib vabriku juhtkond 2002. aasta majandustulemuste jäämist 2001. aastal saavutatud tasemete lähedale.
Spordikaupade divisjon
Spordikaupade divisjonis on arengu võtmeks hokikeppide tootmise edasine kiire kasvatamine ja tootmisriskide maandamine murdmaasuuskade tootmisel. Netokäibe osas on divisjoni 2002. aasta kasvuootused piiratud kuna turul müüdavate murdmaasuuskade paaride arvu olulist kasvu lähiaastatel ei ole negatiivsete kliimatingimuste tõttu oodata. Küll on pikemas perspektiivis divisjoni kogumüügi kasv võimalik saavutada hokikeppide müügi osakaalu tõstmisega. Lisaks on hokikeppide turu kogumaht kordi suurem murdmaasuuskade turumahust. Nii on spordikaupade divisjonis murdmaasuuskade osas 2002. aasta peaeesmärgiks müüdavate suuskade keskmise hinna tõstmine läbi oma kaubamärgiga suuskade müügi ja uute, keerukamate suusamudelite müügi suurendamise ning hokikeppide osas läbi agressiivse müügitöö uute suurklientide võitmiseks. Juba aruandeaastal tehtud ettevalmistused tootearenduses ja turustuses lubavad loota 2002. aastaks vabriku kasumlikkuse tõusu.
Kiudplaadivabrik
Kiudplaadivabriku peaeesmärk 2002. aastal on jätkuvalt säilitada vabriku kasumlikkus pidevalt kasvavate tootmissisendite hindade (eelkõige elektrienergia) tingimustes. See on analoogselt aruandeaastale võimalik läbi turustuskulude optimeerimise ja kõrgema viimistlusastmega toodete osakaalu tõusu. Installeeritud tootmisvõimsuste kasvatamist suurte investeeringute tõttu kiudplaadivabrikus plaanis ei ole.
Liimpuiduvabrik
Liimpuiduvabriku lühiajaline eesmärk on saavutada äriplaanis kalkuleeritud majandustulemused ning pikaajaline eesmärk varustada laienenud mööblivabrikut kvaliteetse toorainega. 2002. aastal peab liimpuiduvabrik saama Viisnurga kasvu peamiseks mootoriks. Selleks on koostatud tegevusplaan, mille lõpptulemusena peab vabrik jõudma alates 2002. aasta teisest poolaastast kasumisse ning aasta lõpuks saavutama kõik äriplaanis kirjeldatud põhiparameetrid – tootmismaht, väljatulek ja stabiilne kvaliteet.
Andrus Aljas
Finantsdirektor
044 78 355